Brändist
H. Upmanni sigaride asutamine oli oma aja kohta tõeline õnneloos. Hermann Upmann oli 1839. aastal 23-aastaselt Saksa pankur, kes lahkus kodumaalt, et vastu võtta tööpakkumine rahvusvahelises kaubandusettevõttes Uues maailmas. Päris juhuslikult kohtus ta merereisil noore inglasega, kes veenis teda Kuuba sigaritööstuse õitsengus ja soovitas tal jääda Havannasse. Just nii tegi Hermann ning 1844. aastal rajas nii sigaribrändi kui pangad, mis mõlemad kandsid tema nime. Pank läks 1922. aastal pankrotti — kuigi tänapäeval asub Kuuba keskpank endiselt selle endises peakontoris —, ent sigaribränd on jäänud ning on tänaseks üks maailma enim müüdud.
Edu tuli kiiresti mõlemale Hermann Upmanni ettevõttele. Tema pank osutas teenuseid kogu tubakatööstusele ja ka Kariibi–Euroopa kaubandussektorile, ning tema sigareid hakati kiitma maitse ja kvaliteedi eest. Selle tõenduseks on H. Upmanni sigarikarpe kaunistanud 14 kuldmedalit 19. sajandi lõpust ning tiitel „Hispaania kuningas Alfonso XII õukonna tarnija“, mis omistati 1855. aastal. Need saavutused võeti eriti hästi vastu Inglismaal.
Alates 1850. aastast on H. Upmanni sigareid Suurbritannias turustanud Hunters & Frankau — täpselt nagu ka kõiki teisi Kuuba sigareid tänapäeval. See partnerlus osutus eluohtlikuks pärast Esimest maailmasõda, kui Upmanni vendade äri- ja spioonivõrgustiku varjus peidus olnud Saksa spionaaži tõttu kehtestati USA sanktsioonid, mis viisid nii panga- kui sigariäri pankrotini. 1925. aastal ostis Hunters & Frankau nii tehase kui brändi ja taastas tootmise, hoides kontrolli kuni 1937. aastani, mil Havannas taastati kohalik omand. Distributsioonileping aga kestab siiamaani.
Spioonivõrgustik ei olnud H. Upmannil ainus seos maailma poliitikaga: kui USA kehtestas Kuubale embargod, saatis president John F. Kennedy presidendi lemmiksigari hankimiseks Washingtoni juba eelmisel õhtul oma abielluva, et osta kõik saadaval olevad kastid. Tema valik langes väikeselt panetela-vormis, nüüdseks tootmisest kõrvaldatud Petit Upmanni.
Kuigi bränd on varem katsetanud masinrullitud sigareid, on kõiki tänapäevaseid H. Upmanni sigareid käsitsi rullitud Tripa Larga (täisleher tubakas) abil Vuelta Abajo regioonist. Segu tugevus jääb kerge ja keskmise vahele, ning valikus on lai valik vitolas, alates lühematest kuni suuremateni.
Kuna H. Upmann on üks Habanos ülemaailmsetest brändidest, ei kuulu see Regional Edition programmide alla; kuid õnneks on regulaarne valik saanud täienduseks mitmeid Limited Edition sigareid. 2005. aasta Magnum 50 sai lõpuks pidevaks tooteks, samas kui 2015. aasta Magnum 56 on tänaseks üks ihaldatumaid karpe oksjoniturul. H. Upmann on olnud ka ultra-prestiižse Colección Habanos raamat-humidoride sarja esindaja ning bränd, valitud Hiina tiigriaasta 2022 tähistamiseks.
2006. aastal globaalse brändi staatuse saavutanud H. Upmann kindlustas oma koha Habanos tippu. Sellest ajast on brändi turundus ja tunnustus kasvanud vastavalt selle pärandile, kuid see jääb siiski mõnevõrra varju tuntumate õdede-vendade ees nagu Hoyo de Monterrey ja Partagás eriväljaannete osas. See tuleneb võib-olla asjaolust, et bränd liitus moodsa sigaritippidega hiljem, kuid see ei tähenda, et ta jääks igavesti varju. Segu kerge ja õhuline maitse ning tugeva kvaliteedi- ja konstruktsioonipärandiga on H. Upmanni sigarid siiani armastatud paljude sigarisõprade poolt.
Kuigi Hermann Upmanni pangapärand ei kestnud kaua ja tema esialgne poolehoid Esimese maailmasõja ajal (tõenäoliselt rahvuslikest kaalutlustest) võis takistada sigariäri arengut, on tema tubakasigari kvaliteet, mille ta üle sajandi tagasi käivitas, ellu jäänud. Tänu sellele saame ka täna nautida toodet, mille ta oma nimele lõi.